2 Kas on olemas seadusjärgne abieluvararežiim ning kui on, siis mida selles sätestatakse?

2.1. Palun kirjeldage üldpõhimõtteid: Millised kaubad on ühisvara osa? Millised kaubad kuuluvad abikaasade lahusvara hulka?

Abielulepingut mittesõlminud abikaasade suhtes kohaldatakse nende tsiviilabielu esimesest päevast alates seadusjärgset režiimi, millest tuleneb, et (vara on lahusvara ja) ühisvara on vaid vara, mis on omandatud pärast abielu algust. See režiim jagab abikaasade vara kolme liiki: kaks eraldiseisvat lahusvara, mis hõlmab abikaasade koguvara, mis kuulus neile enne abiellumist ja millele lisandub koguvara, mille nad on omandanud pärandi või kinkena, või neid asendav vara (art 1399 – 1404 CC [Code Civil = tsiviilseadustik]). Teatud vara on lahusvara sõltumata selle omandamise ajast: see hõlmab näiteks kummagi abikaasa enda kinnisvara juurde kuuluvat, riideid ja isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemeid, õigust pensionile jne (täielikku nimekirja vt artiklid 1400 ja 1401 CC). Ühisvara moodustab kogu tulu, nii kutsetegevusest saadud sissetulek kui ka sissetulek kummagi abikaasa enda varalt ning abielu kestel tasu eest omandatud vara (art 1405 CC).

2.2. Kas vara jagamisel on olemas seadusjärgsed tingimused?

Igasugust vara, mille kuuluvust ühele abikaasale ei saa tõendada, käsitletakse ühisvarana (art 1405 CC).

2.3. Kas abikaasad peaksid koostama varade nimekirja? Kui jah, siis millal ja kuidas?

Abikaasad võivad lisada abielulepingusse varade nimekirja. See nimekiri kehtib abikaasade vahel, kuni ei ole tõestatud vastupidist, kuid kolmandad osapooled ei saa sellele tugineda.

2.4. Kes vastutab vara haldamise eest? Kellel on õigus vara käsutada? Kas üks abikaasa võib vara üksi käsutada/hallata või on vajalik teise abikaasa nõusolek (nt. abikaasade kodu käsutamisel)? Millist mõju avaldab nõusoleku puudumine juriidilise tehingu kehtivuse suhtes ning kolmanda osapoole õiguste kaitse suhtes?

Mõlemal abikaasal on õigus käsutada oma vara (art 1425 CC), välja arvatud perekonna eluase, mida ei või mingil juhul vaid üks abikaasa ilma teise abikaasa nõusolekuta müüa või hüpoteegiga koormata (art 215, lg 1 CC). Ühisvara tuleb valitseda perekonna huvidest lähtuvalt. Üldjuhul võib ühisvara hallata kumbki abikaasadest. Näiteks võivad abikaasad tegutseda igapäevaselt eraldi (nt majapidamise ja laste kasvatamisega seotud tegevused). Teatud juhtudel on võimalik ainuõiguslik haldamine (nt kui üks abikaasadest on vaba elukutse esindaja – art 1417, lg 1 CC). Muudes tähtsamates küsimustes, nagu hüpoteeklaenu võtmine, peavad abikaasad tegutsema ühiselt (art 1417, lg 2, art 1418 ja 1419 CC). Kui puudub ühe abikaasa nõusolek, võib õigusliku tegevuse tunnistada õigustühiseks. Siiski on kolmandate osapoolte õigused kaitstud, kui nad on tegutsenud heas usus (art 1422 ja 1423 CC).

2.5. Kas ühe abikaasa sõlmitud juriidilised tehingud on siduvad ka teisele abikaasale?

Kui abikaasa võib hallata ühisvara üksi, siis on teine abikaasa kohustatud seda austama (art 1416 CC). Kui abikaasad peavad tegutsema ühiselt, siis on vajalik teise abikaasa nõusolek (art 1417, lg 2 CC).

2.6. Kes vastutab abielu jooksul tekkinud võlgade eest? Millist vara võivad võlausaldajad oma nõuete katmiseks kasutada?

Enne abielu tekkinud võlad ning abielu kestel pärandist ja kingetest tulenevad võlad on lahusvara (art 1406 CC). Lisaks on lahusvara ka muu hulgas ühe abikaasa poolt ainuüksi tema enda vara huvides võetud võlad (täielikku nimekirja vt art 1407 CC). Ühisvaraks loetakse näiteks ühe abikaasa võetud võlad majapidamise ja laste kasvatamise jaoks (täielikku nimekirja vt art 1408 CC).

Üldjuhul vastutab kumbki abikaasa oma võlgade eest enda varaga (art 1409 CC). Juhul kui tegemist on mõlema abikaasa võetud võlaga, võib selle sisse nõuda nii kummagi abikaasa lahusvarast kui ka ühisvarast (art 1413 CC).